Kapedega ravi sobib kerge ja keskmise raskusega hambumusprobleemide lahendamiseks. Ortodontiline ravi kapede süsteemiga on uus võimalus hammaste asendite korrigeerimiseks. Tegemist on läbipaistvate kapedega, mis juhivad hambaid järk-järgult õigetesse asenditesse. Et kaped saaksid piisavalt ja õigesti toimida tuleb neid kanda 20-22 tundi ööpäevas, seega eemaldatakse need suust vaid söömise ja hambapesu ajaks. Patsient saab uue kape keskmiselt iga kümne päeva tagant. Regulaarsed visiidid ortodondi juurde toimuvad umbes 2-3 kuu tagant. Kõik kaped valmistatakse individuaalselt. Esmalt viiakse hammaste asendite korrigeerimise protsess läbi arvutis ning selle alusel luuakse virtuaalne mudel. Mudeli põhjal valmistatakse kaped, mille arv sõltub hambumusprobleemi raskusest.
Teostame oma kliinikus kaperavi Ordoline ja Airnivol süsteemidega.
Keerulisemate juhtumite korral on vajalik meeskonnatöö – ortodontiline ravi moodustab sellest ühe osa – näiteks ortognaatse kirurgia ettevalmistus, proteesitööde jaoks soodsamate tingimuste loomine, parodontoloogiliste patsientide hammaste lahastamine peale kirurgilist igemeravi.
Teostame oma kliinikus kaperavi Ordoline ja Airnivol süsteemidega.
Keerulisemate juhtumite korral on vajalik meeskonnatöö – ortodontiline ravi moodustab sellest ühe osa – näiteks ortognaatse kirurgia ettevalmistus, proteesitööde jaoks soodsamate tingimuste loomine, parodontoloogiliste patsientide hammaste lahastamine peale kirurgilist igemeravi.
Lisainfo ja broneerimine
Kaperavi hinnakiri
Väljavõte hinnakirjast 1. jaanuari 2023 seisuga. Täieliku hinnakirjaga saab tutvuda kliinikus kohapeal.
Korduma kippuvad küsimused
Kas haigekassa katab ortodontilise ravi kulud?
Meie kliinikus on ka haigekassa leping ortodontilise ravi osas kuni 19-aastastel lastel raskete hambumusanomaaliate korral. Esimesel visiidil on hambaarsti saatekiri vajalik nendel patsientidel, kelle ravi tasub haigekassa.
Haigekassa rahastab laste ortodontilist ravi järgmiste diagnooside korral:
- ülemine lõualuu on eespool asendis alumisest 9 mm või enam (prognaatne hambumus sagitaalse lahiga 9 mm ja enam)
- alumine lõualuu on eespoolses asendis ülemisest (progeenne hambumus)
- esimeste hammaste kontakt puudub ja kokku puutuvad ainult tagumised purihambad (lahihambumus, kui kontaktis on ainult molaarid)
- kui õigel ajal pole lõikunud eesmine lõikehammas või silmahammas (peetunud jäävintsisiivid või kaniinid)
- kui ühel lõualuu poolel pole moodustunud rohkem kui üks jäävhammas (kui puudub intsisiiv, kaniin või rohkem kui üks hammas lõualuu kummalgi poolel)
- huule- ja suulaelõhe ning teised näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengud
- hambumusanomaalia raske või keskmise raskusastmega obstruktiivse uneapnoe korral, juhul kui adenotonsillektoomia ja positiivne õhurõhuravi (CPAP) on osutunud ebaefektiivseks
- sügav traumeeriv hambumus, mille korral alumised lõikehambad on otseses kontaktis limaskestaga;
- külgmine risthambumus kolme ja enama hamba ulatuses lõualuu ühel poolel, mille korral on oluliselt häiritud näo sümmeetria ning lõualuude areng ja kasv.
