Kas sa tead, kes on suuhügienist ning kuidas ta aitab sul saavutada ja hoida sinu parimat suutervist – seda avaldab City Clinics Tartu hambakliiniku suuhügienist Inna Remmet.
On huvitav jälgida, et viimastel aastatel on investeerimise ja rahatarkuse teemad tõusnud laiema üldsuse huviorbiiti ning sellest tulenevalt on see just suutervise seisukohast viinud mõtteni, et õigel ajal õigesti hooldatud tervis on üks esmaseid viise nautida kordades kvaliteetsemat elu ja sealjuures säästa olulisel hulgal raha.
Eestis on täiskasvanute hambaravi tasuline ning kindlasti üks märkimisväärne kulu pere väljaminekute lahtris. Kaasaegne ühiskond liigub üha enam hea tervise hoidmise ja haiguste ennetamise suunal ning selles osas on meil kõigil võimalus anda oma panus nii teadlikkuse tõstmisele kui ka edasi kandmisele. Juba pikka aega ei ole küsimus selles, kas oma hammaste tervise eest hoolt kanda, vaid selles, kuidas seda kõige efektiivsemal viisil teha.
Mida teeb suuhügienist?
Suuhügienistina olen City Clinics hambakliiniku meeskonnale abiks. Minu ülesandeks on luua sobilik suusisene keskkond, mis tähendab hambakivi, katu ja pigmendi eemaldamist raviarstide ja erialaarstidele ravi hõlpsamaks jätkamiseks.
Jaga meiega, miks sai sinust suuhügienist, mis sulle selle ameti juures meeldib ja kui kaua oled sellel ametikohal töötanud?
Minust sai antud eriala spetsialist juhuslikult. Sirvides 1998 aasta Postimeest, jäi silma üks huvitav kuulutus. Tollane Dentes Tervishoiukool kutsus õppima suuhügienisti erialale. Minu jaoks oli see täiesti tundmatu teema, kuid juba siis tundus põnev. Nõnda ma selle valiku tegingi. Õppetöö toimus riiklikult kinnitatud õppekavade alusel ja kestis kolm aastat. 2001. aastal sai minust ametlikult suuhügienist. Olen selle erialaga tegelenud enam kui kakskümmend aastat. Töö inimestega on ühtviisi põnev kui ka keeruline, kuna meelestatus ja valulävi on meil kõigil erinev. Alati teeb rõõmu see, kui inimene mõistab tehtud töö mahtu ja panust tema tervisesse. Minnes protseduurijärgselt peegli ette, saab patsient näha “enne ja pärast” tulemuste erinevust. Samas on ka selliseid patsiente, kes on näiteks aastakümneid suitsetanud ning ei taju peale protseduuri mingisugust märgatavat muutust.
Milline oleks sinu meelespea igapäevaseks suuhoolduseks?
Mida lihtsam ja mugavam on igapäevane rutiin, seda järjepidavam on ka meie suuhooldus. Soovitan alustada sobilikest ja käepärastest vahenditest ning väga oluline on kasutada neid õigesti – hambahari ja hambaniit. Kõik teised lisavahendid (vaheharjad, survepritsid, suuloputusvedelikud) tuleks võtta kasutusele vastavalt konkreetsele vajadusele (breketid, proteesid, kirurgilised sekkumised).
Kas meie poolt tarbitav toit mõjutab hammaste ja suu üldist tervist?
Arvan, et mitte nii palju toit ise, kuivõrd see, kuidas ja kui palju me seda tarbime. Maailm, tavad ja ka maitsed meie ümber on pidevas muutumises. Ennast hoida ja armastada saame me ikka ainult ise.
Väga suur hulk inimesi on kimpus igemepõletikuga. Miks see tekib ja mida see endast kujutab?
Mitte alati pole õige arvata, et inimene on oma suuhoolduses laisk või lohakas. Aina enam on inimesed sunnitud elutegevuse tagamiseks kasutama ravimeid. See omakorda võib tekitada suusiseseid muutusi. Sel puhul võiks patsient lisaks hambaarstile konsulteerida ka oma perearstiga, et suusisesed vaevused saaksid olema võimalikult minimaalsed. Kui ilmneb, et igemepõletik on oskamatusest tulenev, siis on see minu võimalus patsiendile selgitada hamabaharja õiget kasutusviisi ja rõhutada katuvaba igemeserva/hambapinna tähtsust harjamisel. Kui igemepõletik on igapäevase kesise hoolduse tagajärg, siis on inimesel kaks valikut – kas ta jätkab kehva hoolitsust või muudab oma harjumusi.
Kui hammaste tervis on korrast ära, siis kas see mõjutab ka ülejäänud organismi ja kui suurel määral?
Kahtlemata mõjutab. Juba hambavalu iseenesest tekitab meile suuremat ebamugavust. Kui kahjustatud, ravimata koldeid on palju, on ka bakteriaalse infektsiooni ligipääs organismile lihtsam. Selle tõttu võivad süveneda ja ägeneda juba olemasolevad tervisekahjustused või avalduda hoopis uute haiguste näol.
Kas õige hambahari mängib suurt rolli? Kuidas teha parim valik?
Jah, hambahari peab sobituma just sinule parimal viisil. Ma ei saa anda kõigile sobivat ühte kindlat soovitust. Saan öelda, et sobiv hari on see, millega harjates saavad hambad ja igemed puhtaks. Tuleks alustada näiteks “soft” harja katsetamisega ja kui sellega pole tulemus piisav, siis proovida ka “medium” harja. Tuleb teada, et pidev katukord hammastel soodustab igemepõletiku teket ja see kahjustab hambaemaili. “Medium” hamabaharja puhul tuleb olla eriti valvel, et pesemisel liiga suurt jõudu ei kasutaks, sest ka sel juhul võib tekitada hammastele suurt kahju. Medium harjased on tugevama ja tihedama koostisega, mistõttu ülemäärase surve lisamine hambale võib tekitada hambaemaili liiga kiire kulumise, mis viib omakorda hammaste tundlikkuseni. Minu soovitus on katsetada erinevate tootjate samalaadseid hambaharju.
Millist hambavahede puhastamise tehnikat soovitad sina ja miks?
Ühest soovitust pole, sest kõikidel patsientidel on erinev vajadus. Näiteks võib olla tegu ortodontilise patsiendiga, inimesega, kelle suus on rohkelt proteetilisi lahendusi, puuduolevaid hambaid ning vahe on ka selles, kas tegu on mehe või naisega.
Breketikandjatele sobivad pigem vaheharjad või kummitikud. Sildade, kroonide ja implantaatide korral on samuti soovitatav kasutada vaheharju. Üks võimalus on kasutada neid koos hambapastaga, mis tagab kroonialusele ja igemeservale veel puhtama keskkonna. Algajale hambaniidi kasutajale soovitan kindlasti vahahatud niiti, sest sellel puudub terav lõikeserv. Vaha aitab ära hoida oskamatusest tekkida võivad kahjustused. Sageli loobuvad mehed niidi kasutusest seetõttu, et nende käed lihtsalt ei mahu sellega suus toimetama. Lahendusena olen soovitanud kasutada varrega niidihoidjaid.
Kas vale hambapasta valik võib meile kahju teha või pole väga oluline, mida hambaharjale panna?
Kogu muu protsessi juures mängib pasta pigem väiksemat rolli. Kõige olulisem on ikka õige harjamistehnika – hambaharja asend, kus harjased ulatuvad igeme servani, ja et harjates saavad puhtaks nii hambad kui igemed. Ettevaatlik tuleks siiski olla valgendavate hambapastadega. Nende igapäevane kasutus võib tekitada ülemäärast hammaste tundlikust. Elektriliste hambaharjade puhul tuleks valgendavate hambapastade kasutust pigem vältida. Sel puhul saavad kokku väga suur pöörete arv ja abrasiivne vahend.