Mis protseduur see on, millal on seda tarvis ja kuidas seda teostatakse? Uurime lähemalt.
Juureravi ehk endodontia on hambaraviharu, mis tegeleb hambapulbi ja juuretipu piirkonna haiguste diagnoosimise, ravi ja ennetusega. Vajadus juureravi ravi järele tekib kõige sagedamini sügava karioosse (hambaaugu) kahjustuse tagajärjel. Harvematel juhtudel on see hambatraumade tagajärg. Tihti võimaldab just juureravi protseduur säilitada hamba, mis vastasel juhul tuleks eemaldada.
Juureravi eesmärgiks on kahjustatud juurekanalite puhastamine, põletikukolde ravimine lõualuus ja seejärel juurekanalite võimalikult tihe sulgemine.Tulemuslikuks juureraviks on väga oluline detailselt täpne ülevaade olukorrast. Seepärast tehakse juureravi käigus mitmeid röntgenülesvõtteid, et täpsustada hambaanatoomiat, juurekanalite tööpikkust ja juuretäidise kvaliteeti. Ülimalt põhjalikeks uuringuteks kasutame 3D röngentehnoloogiat ja mikroskoopi.
Hammas, mille juurekanaleid ravitakse, võib muutuda hellaks või hakata valutama kuna tegemist on põletikuga, mis võib ravi algfaasis ägeneda. Kuid need sümptomid peaksid ajaga siiski mööduma. Juureravi õnnestumist hinnatakse alles aasta aega pärast ravi lõppu.
Juureravi mikroskoobiga
Palja silmaga on näha ainult suuremad juurekanalid, kuid tihti on hambal veel väikseid lisakanaleid. Sellised kanalid leitakse mikroskoobi abil. Lisaks on mikroskoobi abil on võimalik leida lisakanaleid, eemaldada vana juuretäidist, teostada juureravi ümberravi, leida murdnud instrumente ja diagnoosida hambamurde.
Korraliku nähtavusega saab vähendada visiitide arvu ja tagada kvaliteetsema töö, mis kokkuvõttes vähendab ravikulutusi ja tõstab hamba eluiga. Mikroskoobil on hea valgustus, mida on võimalik väga täpselt suunata juurekanalisse nii, et ei teki varjusid. Sirge juurekanali korral on võimalik näha kanalit kogu pikkuses. Arsti seisukohalt võimaldab mikroskoop töötada sirge seljaga, tegemata kompromisse nähtavuses.
Mis võib raskendada juureravi teostamist?
Juureravi võivad oluliselt raskendada kitsad, kõverad, ühinevad ja hargnevad, luustunud või laienenud ning sulgumata juuretipuga kanalid. Ka varasema ravi käigus kanalisse murdunud instrumendid, juurekruvid ja juuretihvtid võivad ümberravi oluliselt takistada. Kanaliseina astmed, perforatsioonid või vanamoodne kivikõva juuretäidis võivad muuta juurekanalite ümberravi võimatuks. Juureravi protseduuri võib oluliselt takistada piiratud suuavanemine, väljendunud okserefleks ja raskus kohaliku tuimestuse saavutamisel.
Millised on võimalikud tüsistused?
Juureravi sagedasemad tüsistused on närvikambri põhja perforatsioon ja astme või ava tekkimine kanaliseina. Väga tülikas on kanali blokeerumine murdunud instrumendiga. Valunähte võib põhjustada medikamentide või juuretäidise materjalide sattumine üle juuretipuava lõualuusse, harvem ka põskkoopasse või närvikanalisse.
Miks soovitatakse juureravitud hammast kroonida?
Juureravitud hamba puhul on tihtipeale oma hammast säilinud alla 50%. Kuna kroon katab täielikult juureravitud hamba seinad, jaotuvad hambale toimivad mälumisjõud kogu hambakrooni ulatuses ühtlaselt ja nii väheneb hamba murdumise oht.
Kuigi juureravi ja sellele järgnev taastamine võib tunduda kalli protseduurina, on see lõppkokkuvõttes soodsam kui hamba eemaldamine ja asendamine implantaadiga. Kuna hambad on erinevad ja esimesed hambad on anatoomialt lihtsamad, tagumised hambad keerukamad, siis see määrab kokkuvõttes ka hambaravi kogukulu. Samuti mõjutab hinda ravivisiitide arv. Oluline tõsiasi on ka see, et lõppkokkuvõttes ei pruugi kõiki hambaid saada nö päästa.